Sunday, October 16, 2011

4. kodutöö "Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?"

Sedakorda räägin loo, kuidas mulle üks õhtu helistas Jimmy (Jimbo) Wales, et uurida minult ühtteist Wikipedia kohta.

Kes veel ei tea, siis tema on üks Wikipedia kaasasutajatest ja aktiivne juhtfiguur. Panin mälu järgi lühidalt kirja meie vahel toimunud telefoni vestluse sisu. Täpsustan, et tõlkisin vestluse emakeelde.

JW: Tere Andreas! Olen Jimbo Wales. Sattusin lugema Kaku Wikiversity lehte ja sinu kontakt jäi silma.
A: Tere Jimbo. Milline meeldiv üllatus. Millest sa tahad rääkida?

JW: (mõtleb natuke) Tead, ma tahan kangesti Wikipediat paremaks muuta. Sa oled teemaga varem kokku puutunud ja ehk oskad tarka nõu anda.
A: Hmm, kas nüüd just tarka, aga ma võin ju proovida.

JW: Alustuseks tahaks küsida, kas Wikipedia kasutamine on sulle mugav töövahend?
A: Tead, ausalt öeldes kasutan Wikipediat põhiliselt info otsimiseks. Selleks sobib see väga hästi. Kirjutamise ja haldamise osas olen rohkem kokku puutunud Mediawiki enda ehk Wikipedia alustarkvaraga, kui aitasin juurutada seda ühes organisatsioonis.

JW: Miks just Mediawiki?
A:  Mediawiki tundus tollal sobilik lahendus organisatsiooni sisese IT sisuhaldustööriista juurutamiseks. Saime selle küll ühiste jõupingutustega võrdlemisi kiiresti tööle, kuid küllalt palju (rohkem kui arvasime), tuli Mediawikit tuunida. Eesmärgiks oli see muuta kasutatavaks ka mitte IT inimestele. Seetõttu pidime palju rõhku pöörama kasutusmugavuse tõstmisele.

JW: Ja mis kogemuse sa Mediawikit juurutamisega said? (kuulab huviga...)

A: Mõned tähelepanekud ja probleemid, mis juurutamise käigus esile tulid olid siis järgmised (pikem minupoolne monoloog üksikute Jimbo poolsete kaasamõtlevate üminate ja hüüatustega).
  1. Admin moodul oli juurutamise hektel üsna piiratud võimalustega, mistõttu igasugu lisade installimine, CSS seadistamine ja konfigureerimine käis põhiliselt tekstiredaktori vahendusel ning seestpoolt vaadates tundus asi küllaltki toores. Hilisemates versioonides on olukord tuntavalt paranenud, kuid pikk tee on veel käia.
  2. Vaikimisi pakutav online editor eeldab kasutajalt ikkagi wiki süntaksi tundmist, mis peletab esmapilgul vähegi mittetehnilisema seltskonna eemale. Viimastes versioonides on probleemiga tegeldud ja editor võimaldab elementaarseid funktsioone kasutada. Siiski on eeldatud wiki süntaksi tundmist või vähemalt orienteerumist. Keerulisemate lehekülgede korral (sellised, kus on keerulisi tabelstruktuure kasutatud) võib see üpris suureks väljakutseks kujuneda. Me suutsime omal ajal seda vältida välise editoriga FCKEditor, mis oli entusiastide poolt osalise funktsionaalsusega porditud Mediawikile üle.
  3. History ja Revision control - toimiv, aga vajaks kohendamist nii visuaalselt kui sisuliselt. Keerulisemate tabelite sisu on pea võimatu normaalselt jälgida.
  4. Puudu on enamlevinud formaatide import, eksport. Standardlahendus ei paku integratsiooni Office või selle vabavaralise vastega ega PDF väljundit. Sisuliselt on mediawiki kasutaja suletud ringis, kui tahab meediat importida või eksportida. Hea näitena tooksin siinohal Docuwiki, kus baastasemel integratsioon on olemas ja toimib küllalt lihtsalt.
  5. Personal sandbox - Mediawiki üks suurimaid plusse on ka tema miinuseid. Inimesed, kes tahavad katsetada, testida ning avaldada artikleid alles pärast põhjalikku kontrolli on raske valiku ees, kas teha seda varjatult wikivälises keskkonnas või teha seda kõike teistele avalikult.
JW: (pikk mõtlik paus) Jaa, tõid mõned huvitavad mõtted välja. Tõsi on, et wiki arendamine on meile pigem filosoofiline projekt olnud ning IT baaslahenduse standardiseerimine pole olnud just esimesel kohal. Täpsustavalt märgin, et Mediawiki ei hakka kunagi olema sisuhaldustarkvara ning on ja jääb siiski tehniliselt kindla funktsiooniga kergkaaluliseks tarkvaraks. Edastan siiski sinu kriitika oma IT meeskonnale. Tänud nende märkuste eest.
A: Võta heaks.Jään huviga ootama tagasisidet ootama.

JW: Olgu, head õhtut.
A: Sulle samuti.

Selline oli siis minu põgus vestlus Jimboga ühel sügisesel õhtupoolikul. Väljas sadas kerget uduvihma, kostus üksikute autode müra ja koera haukumist. Üksikud varjud kiirustasid tuule käes lehvides mööda hämarat tänavat. Sulgesin arvuti ja jäin mõtlikuks. Miks ta küll minu poole pöördus? Kas see oli tõesti tema, kes helistas ja toimus see tõesti reaalsuses, mitte minu unenäos. Mõtlen sellele siiani.

No comments:

Post a Comment