Toon näite elust enesest ja võtan ette ühe konkreetse case'i. 2 tarkvaratöötjat alustavad sisuliselt üheaegselt uue opensource rakenduse riigiasutustes implementeerimisega. Tegemist on uue, maailmas palju tähelepanu köitva opensource dokumendihaldustööriistaga, mis kuulub GPL litsentsi alla.
Mõlemad juhul on tarkvaratootjad sisenenud enda jaoks tundmatutesse vetesse. Kaasatakse väliseid konsultante ning oma parimaid tarkvara insenere, et saadav tulemus vastaks Eesti seadusandlusele ning kasutajate nõuetele. Lähteülesanne eeldas muuhulgas tarkvara kerneli osalist ümbertegemist.
Tulemused
Tarkvaraarendaja x suutis pärast pikka ja vaevalist panustamist saavutada rahuldava tulemuse. Eelarvet ületati oluliselt, kuid tulevikus loodetavad kasumid annavad lootust, et projekt on siiski tasuv. Projekti lõppedes otsustas riik kui tellija kogu lähtekoodi oma kodulehel avalikult ülesse seada, sest kõik edasised arendused on litsentsi tingimuste järgi samuti avalikud. Tarkvaraarendajale ei jäänud muud üle kui olukorraga leppida.
Tarkvaraarendaja y, kes küll oli algselt suurt usku ja optimismi täis, jäi kerneli arendamisega selgelt hätta ning hoolimata korduvtatele tähtaegade pikendamisetele lõpuks loobus projekti valmistegemisest. Saadud mitme aastane kahjum tuli tarkvaraarendajal täies mahus enda kanda võtta ning projekt maha matta.
Loo moraal: tundmatusse vette hüpates ei pruugi saada tulemust isegi hästi dokumenteeritud avatud lähekoodiga tarkvarast ning isegi kui tulemus saavutatakse, kuulub see vastavalt litsentsi tingimustele avalikkusele. Seega peavad tarkvara arendajad enne arendama asumist väga täpselt enda jaoks lähti mõtestama GPL valikuga seotud riskid ja ärimudelid.
No comments:
Post a Comment