6. kodutöö "Esimesed kogemused Second Life-s"

Seekordses postituses üritan anda esmase hinnangu  Second life kogemusest.

Et hinnang oleks täpsem, jagasin need 10 palli skaalal erinevate omaduste järgi.

Mängu idee -8

Suur pluss SL-s on, et eesmärk ei ole seal ei kollide tapmine. Sellega eristub SL teistest MMORPG mängudest nagu WoW. Põhiline on SL-s siis sotsialiseerumine teiste virtuaalsete kodanikega ilma, et peaks kartma suhtlemisest tekkida võivaid tagajärgi, mis reaaluses võivad üpriski ebameeldivalt välja kukkuda. Oma virtuaalse karakterit on võimalik kujundada täpselt selliseks nagu hing ihaldab. See on suur pluss kui mõtlema hakata. Saab ju teha endast ideaalse karakteri ning niiviisi suhelda teiste ideaalsete karakteritga. Sellest tulenevatest sotsiaalsetest situatsioonidest võib vabalt sõltuvusse sattuda.  

Kõige rohkem meenutab SL olemuselt ehk The Simsi või selle online versiooni The Sims Social on Facebook. Mõned olulised erinevused siiski on. SL toimub interkatsioon kasutajate vahel läbi chati põhiliselt. The Sims-is aga läbi interaktiivsete tegevuste ning chati osa puudub.

Maksumus - tasuta (enamasti)

SL on tasuta jagatud kogemus, mis on suur pluss. Raha kulutamine SL-s on rangelt vabatahtlik ja seisneb asjade ostmises, olgu selleks siis näiteks kinnisvara või uued moekollektsioonid. 

Installatsioon - 9
 

SL allalaadimine ja installatsioon käis lihtsalt ja intuitiivselt. 

Karakteri loomine ja muutmine - 8
 

Mängu käivitamisel tuli esimese asjana valida endale meeldivaim karakter olemasolevate seast. Valik ei olnud ülemäära suur, kuid siiski vaheldusrikas. 

Keskkond - 9

Keskkondade variatsioon ja teostus on SL üheks tugevamaks omaduseks. Üks punkt kümnest jäi panemata seetõttu, et interaktsioon keskkondade sees võiks olla parem.

Interaktsioon ja sotsialseerumine - 8
 

Põhiline osa sotsialiseerumisest toimub läbi chat akna. Kontaktidega on võimalik suhelda nii avalikult kui personaalselt. Oluline on seejuures, et karakterid asuksid samal kaardil ja lähestikku.

Graafika - 7
 

Graafika osas võib natuke nuriseda, kuigi otseselt mitte kole, siis natuke vananenud küll.

Jõudlus - 6

Arvuti, millel SL proovisin, on suuteline välja mängima praegustest 3D mängudest enamiku. SL ei olnud siin erand, kuid häiris siiski madal kaadrisagedus. Võimalik, et osa aeglusest oli põhjustatud madalast interneti ühendusest. Oleksin siiski oodanud paremat jõudlust. 

5. kodutööd "Folksonoomia paremad ja halvemad palad"

Seekord on vaaltuse all folksonoomia kui interneti märgenduskeel. Definitsioonil pikemalt ei peatuks, kuid toon välja kaks äärmuslikku näidet nende kasutamisest.

The Fame: http://www.infomous.com/site/economist/

Alustan retoorilise küsimusega: "Mis saaks olla parem web2.0 folksonoomia esindaja kui The Economisti opinon cloud?".Ega saagi oleks minu vastus. Eriliseks teeb selle konkreetse märgenduspilve mitmeski mõttes interaktiivsus, dünaamilisus, ülevaatlikus ja kasutajasõbralikus.

The Blame:Eesti ajakirjandusmeedia

Pean silmas eelkõige meediumi sotsiaalset osa, mis on pehmelt öeldes olnud siiani kontrollimatult vohav ja struktureerimata, folksonoomiast, õigemini selle puudumisest, ei maksa rääkidagi.

Siinsed meedia portaalid koos oma igipõliste anonüümsete kommentaariumitega ei ole aastate jooksul kuhugi arenenenud.

Ei teagi, kas asi on tehnilises suutmatuses või on veel eelmises sajandist pärit klikkidel põhinevatel ärimudelitel veel piisavalt jõudu edasikestmiseks. Moddimise või selle puudumise parimaks näiteks on postimees, kus kõik kommentaarid kustutatakse tuimalt iga 3 kuu järel. Hädatapp, mille käigus lastage solgikanalisse nii mõnigi väärtuslik pärl.

4. kodutöö "Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?"

Sedakorda räägin loo, kuidas mulle üks õhtu helistas Jimmy (Jimbo) Wales, et uurida minult ühtteist Wikipedia kohta.

Kes veel ei tea, siis tema on üks Wikipedia kaasasutajatest ja aktiivne juhtfiguur. Panin mälu järgi lühidalt kirja meie vahel toimunud telefoni vestluse sisu. Täpsustan, et tõlkisin vestluse emakeelde.

JW: Tere Andreas! Olen Jimbo Wales. Sattusin lugema Kaku Wikiversity lehte ja sinu kontakt jäi silma.

A: Tere Jimbo. Milline meeldiv üllatus. Millest sa tahad rääkida?

JW: (mõtleb natuke) Tead, ma tahan kangesti Wikipediat paremaks muuta. Sa oled teemaga varem kokku puutunud ja ehk oskad tarka nõu anda.

A: Hmm, kas nüüd just tarka, aga ma võin ju proovida.

JW: Alustuseks tahaks küsida, kas Wikipedia kasutamine on sulle mugav töövahend?

A: Tead, ausalt öeldes kasutan Wikipediat põhiliselt info otsimiseks. Selleks sobib see väga hästi. Kirjutamise ja haldamise osas olen rohkem kokku puutunud Mediawiki enda ehk Wikipedia alustarkvaraga, kui aitasin juurutada seda ühes organisatsioonis.

JW: Miks just Mediawiki?

A:  Mediawiki tundus tollal sobilik lahendus organisatsiooni sisese IT sisuhaldustööriista juurutamiseks. Saime selle küll ühiste jõupingutustega võrdlemisi kiiresti tööle, kuid küllalt palju (rohkem kui arvasime), tuli Mediawikit tuunida. Eesmärgiks oli see muuta kasutatavaks ka mitte IT inimestele. Seetõttu pidime palju rõhku pöörama kasutusmugavuse tõstmisele.

JW: Ja mis kogemuse sa Mediawikit juurutamisega said? (kuulab huviga...)

A: Mõned tähelepanekud ja probleemid, mis juurutamise käigus esile tulid olid siis järgmised (pikem minupoolne monoloog üksikute Jimbo poolsete kaasamõtlevate üminate ja hüüatustega).

1. Admin moodul oli juurutamise hektel üsna piiratud võimalustega, mistõttu igasugu lisade installimine, CSS seadistamine ja konfigureerimine käis põhiliselt tekstiredaktori vahendusel ning seestpoolt vaadates tundus asi küllaltki toores. Hilisemates versioonides on olukord tuntavalt paranenud, kuid pikk tee on veel käia.
2. Vaikimisi pakutav online editor eeldab kasutajalt ikkagi wiki süntaksi tundmist, mis peletab esmapilgul vähegi mittetehnilisema seltskonna eemale. Viimastes versioonides on probleemiga tegeldud ja editor võimaldab elementaarseid funktsioone kasutada. Siiski on eeldatud wiki süntaksi tundmist või vähemalt orienteerumist. Keerulisemate lehekülgede korral (sellised, kus on keerulisi tabelstruktuure kasutatud) võib see üpris suureks väljakutseks kujuneda. Me suutsime omal ajal seda vältida välise editoriga FCKEditor, mis oli entusiastide poolt osalise funktsionaalsusega porditud Mediawikile üle.
3. History ja Revision control - toimiv, aga vajaks kohendamist nii visuaalselt kui sisuliselt. Keerulisemate tabelite sisu on pea võimatu normaalselt jälgida.
4. Puudu on enamlevinud formaatide import, eksport. Standardlahendus ei paku integratsiooni Office või selle vabavaralise vastega ega PDF väljundit. Sisuliselt on mediawiki kasutaja suletud ringis, kui tahab meediat importida või eksportida. Hea näitena tooksin siinohal Docuwiki, kus baastasemel integratsioon on olemas ja toimib küllalt lihtsalt.
5. Personal sandbox - Mediawiki üks suurimaid plusse on ka tema miinuseid. Inimesed, kes tahavad katsetada, testida ning avaldada artikleid alles pärast põhjalikku kontrolli on raske valiku ees, kas teha seda varjatult wikivälises keskkonnas või teha seda kõike teistele avalikult.

JW: (pikk mõtlik paus) Jaa, tõid mõned huvitavad mõtted välja. Tõsi on, et wiki arendamine on meile pigem filosoofiline projekt olnud ning IT baaslahenduse standardiseerimine pole olnud just esimesel kohal. Täpsustavalt märgin, et Mediawiki ei hakka kunagi olema sisuhaldustarkvara ning on ja jääb siiski tehniliselt kindla funktsiooniga kergkaaluliseks tarkvaraks. Edastan siiski sinu kriitika oma IT meeskonnale. Tänud nende märkuste eest.

A: Võta heaks.Jään huviga ootama tagasisidet ootama.

JW: Olgu, head õhtut.

A: Sulle samuti.

Selline oli siis minu põgus vestlus Jimboga ühel sügisesel õhtupoolikul. Väljas sadas kerget uduvihma, kostus üksikute autode müra ja koera haukumist. Üksikud varjud kiirustasid tuule käes lehvides mööda hämarat tänavat. Sulgesin arvuti ja jäin mõtlikuks. Miks ta küll minu poole pöördus? Kas see oli tõesti tema, kes helistas ja toimus see tõesti reaalsuses, mitte minu unenäos. Mõtlen sellele siiani.

3. kodutöö "Blogimise motiivid"

Seekordses postituses räägin blogi pidamise erinevatest motiividest. Käesolev postitus valmib IDK6100 “Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad" kolmanda kodutöö raames.

Alustan esmalt blogi defineerimisest. Sõna "blog" tuleneb väidetavalt sõnast "weblog", kuid mida võib ka lugeda kui "we blog" ehk "me blogime". Selle neologismi autoriks peetakse Peter Merholz. Samal ajal tuli käibele ka teine uudissõna "blogosfäär", millega defineeriti blogide maailma tervikuna. Eestikeelse vastena blogile on kasutusel ajaveeb.

Miks siis inimesed blogivad? Toon mõned olulisemad näited, mis põhinevad minu isiklikul arvamusel.

Laiemalt vaadates on blogimise olulisemaks motiiiviks kahtlemata personaalse meedia levitamine. Erinevalt veebifoorumitest, võrgukogukondadest ja wikidest, on blogi kandvaks jõuks konkreetse inimese panus. Eneseväljenduseks võib olla mitu põhjust:

• teadmiste levitamine ning selle käigus ka teadmiste omandamine
• päeviku või logi pidamine (blogi algidee)
• internetis enda nähtavaks tegemine
• sõpruskonnaga suhtlemine
• raha teenimine.

Teadmiste levitamine- blogimise teel saab teistele edastada enda mõtteid, arvamusi, tähtsamaid sündmusi. Teaduritele ja õppejõududele on blogi pidamine hea võimalus oma teadmisi sihtgrupile edasi anda ning vahetut tagasisidet saada. 

Päeviku pidamine - oluliste sündmuste ülestäheldamine kronoloogilises järjekorras. 

Internetis enda nähtavaks tegemine - blogi võib teatud piirini pidada ka isiklikuks veebileheks, kus lihtsa vaevaga saab enda kohta infot jagada.

Sõpradega suhtlemine - blogimine võimaldab olla kontaktis sõpradega ükskõik, millises kohas (eeldab siiski interneti ligipääsu). Siia hulka võib lugeda ka sõpruskonna laiendamine ja kogukondadesse kuulumine.

Rahaline kasu - Blogi pidamine võib olla mitmel moel kasulik. Poliitikud kasutavad blogimist enda reklaamimiseks. Firmadele ja ettevõtjatele on blogimine võimalus enda tooteid tasuta reklaamida. 

2. kodutöö "Sotsiaalvõrgustikud Matt Webb kriteeriumite põhjal"

Taas on käes aeg pühendada natuke aega kodutööde tegemisele. Seekord tahan rääkida sotsiaalvõrgustikust last.fm Matt Webbi kriteeriumite näitel. last.fm on muusika levitamisele, artistide tutvustamisele ja sarnaste muusikaliste huvidega inimeste kokkuviimisele pühendunud sotsiaalvõrgustik.

• Identiteet -last.fm ei ole koht, kus ennast tingimata pärisnime all peaks tutvustama. Pigem vastupidi, teiste kasutajatega saab jagada oma muusikalisi eelistusi olles täiesti anonüümne. last.fm iseloomustab selle kasutajaid kõige paremini nende muusikamaitse, pakkudes nii luua uusi kontakte läbi ühise muusika maitse. Kel huvi see saab siiski kasutada oma olemasolevate sõprade ja kontaktidega ühendus üle "friendfinder" tööriista või lisades lihtsalt sõber tema konto nime järgi sõbralisti.

• Kohalolek - last.fm ei ole klassikaline sotsiaalvõrgustik nagu Facebook. Pigem võib last.fm nimetada omamoodi pilveteenuseks, kus saad oma lemmikmuusikat ükskõik kustkohast interneti teel kuulamas käia. Oma kohalolekust annabki kõige paremini märku selle teenuse kasutamine, sest last.fm näevad kõik su kontaktid millist muusikat parasjagu kuulad või millisele loole oled andnud kiitva hinnangu.

• Suhted - suhteid iseloomustab kindlasti nii ühine tutvus kui ka muusikamaitse. Vastavalt sellele saad oma ka oma suhteid last.fm kujundada.

• Vestlused - last.fm on võimalik vahetada sõnumeid või jätta "shout", kuid reaalajas vestluste pidamise võimalus puudub. Lisaks näeb iga kasutaja enda ja sõbra viimaseid tegevusi ning mida hetkel kuulatavat muusikalugu.

• Rühmad - erinevatesse muusikagruppidesse kuulumisega saad näidata enda huvi konkreetsete artistide suhtes või laiemalt mingi muusikavoolu suunas.
• Reputatsioon - punkte saadakse last.fm-s muusika kuulamise eest. Aga põhiline pole siin kindlasti mitte punktide kogumine, vaid võimalus oma sõbruskonnale uut muusikat soovitada ja nende eelistustest osa saada.
• Jagamine - muusikast mida kuulad saavad teised osa. last.fm pakub sarnast muusikat vastu kuulamiseks, laiendades kuulaja kogemusi.